Eksitav, meloodiline, ilus, elektroakustiline jne muusika. Artistinimede kandjatest üks üllaim, Savipoeg, on Rootsist. Teeb väga eksperimentaalset elektroakustikat. Loodki on väga erinevad, ühine on vaid nende algallikas - Savipoja maja. Nimelt tegi ta plaadi... ei, mitte savist - vaid ainult oma korterist, rõdult ja trepi alt kostnud helidest. Kuid et ta hiljem neid väga moonutas, oleks lihtsalt süntesaatorihelidest koostatud muusika ehk täpselt samasugune võinud olla. (See võibolla oligi üks sellise sämplivaliku mõte - näidata, et ükskõik millest võib teha ükskõik mida.) Üllatav on kõige selle juures vaid see, et plaat ise ei kõlagi nagu ükskõik mis, vaid pigem nagu elektroakustiline rännak läbi haruldaste, erraatiliste, meloodiliste ja kägisevate kompositsioonide. Son of Clay on kahtlemata suurem helilooja kui enamus neist, kes ikka veel nootidega jahmerdavad.
